Pereteraapia on võimalus uurida, mis toimub suhetes ja lahendada väljakutseid, mis tekivad inimestel suhetes oma perega või teiste lähedaste inimestega – näiteks lapse ja vanema(te) vahel, paarisuhtes või kogu peres. Teraapias ei otsita süüdlasi, vaid püütakse mõista, mis peres toimub ja kuidas seda koos muuta, et kõigil oleks parem olla.
Pereteraapia keskmes on pereliikmete omavaheline suhtlemine ja toimetulek muutuste ning erinevate eluetappidega.
Pereteraapia aitab uurida inimeste vahelisi suhtemustreid ja kuidas suhted mõjutavad iga pereliikme enesetunnet ja toimetulekut.
Pereteraapia saab aidata näiteks siis, kui peres on sagedased tülid, suhtlemine on katkenud, keegi tunneb end kõrvalejäetuna või kui muutustega (nt lahutus, uue pereliikme sünd, kaotus) on keeruline toime tulla.
Rohkem saad lugeda Eesti Pereteraapia Ühingu lehelt: https://www.pereterapeudid.ee/
Kuigi pereteraapias on palju vestlemist, kasutab terapeut vahel ka lihtsaid praktilisi võtteid, mis aitavad näha suhteid ja olukordi selgemalt ning proovida uusi suhtlemisviise turvalisel moel.
Pereteraapias võivad osaleda kõik, keda teema puudutab – mõnikord kogu pere, mõnikord paar või üks pereliige. Ideaalis on hea, kui osalevad kõik pereliikmed, keda olukord mõjutab, sest ühe inimese muutus mõjutab alati ka teisi ning kogu peresüsteemi.
Eesmärk on, et suhetes oleks rohkem selgust, turvatunnet ja rahu.
Me inimestena kõik mõjutame üksteist – kui ühel pereliikmel on raske, mõjutab see paratamatult ka teisi.
Kohtumise kestus ja sagedus:
Üks seanss kestab tavaliselt 60–90 minutit.
Kohtumiste sagedus sõltub olukorrast, milles hetkel ollakse. Ideaalis võiks kohtumised olla iga kahe kuni kolme nädala järel - kriitilisel perioodil ka sagedamini.
Teraapia tervikprotsess võib kesta mõnest kuust kuni mõne aastani - kõik sõltub konkreetsest murest ja vajadusest. Klient saab ise alati otsustada!
Kõigepealt tutvutakse, kaaridtatakse raskuskohad ning seatakse eesmärgid, et oleks selge, kuhu teraapia lõpuks jõuda soovitakse. Pereteraapias on kõigil võimalus saada ära kuulatud ja olla nähtav oma mõtete ja tunnetega.
Pereteraapia eesmärk on, et pereliikmed mõistaksid üksteist paremini, saaksid suhelda rahulikumalt ja toetavamalt ning tunneksid end kodus turvalisemalt ja lähedasemana.
Millal võib pereteraapiast abi olla?
Perekond võib olla inimese suurim toetus ja ressurss, aga ka vahel stressi ja valu allikas, peamiselt siis kui üksteist ei mõisteta või suhted on pingelised. Pereteraapiast on abi siis, kui soovid peres suurendada mõistmist, koostööd ja turvatunnet – olenemata sellest, kas probleem on äsja tekkinud või kestnud juba pikemat aega.
Pereteraapia aitab märgata, kuidas pereliikmed üksteist mõjutavad, ning leida lahendusi, mis toimivad kogu pere jaoks, mitte ainult ühe inimese tasandil. Õigeaegne sekkumine aitab ennetada olukordi, kus üks pereliige jääb probleemi kandjaks, kuigi seotud on sellega kogu peresüsteem.
Teraapia sobib nii kriiside lahendamiseks kui ka ennetuseks, et vältida suhete halvenemist või vaimse tervise raskuste süvenemist.
Teemad, millega pereteraapia aidata võib:
suhtlemine on muutunud keeruliseks või samasisulised tülid korduvad;
tunned, et sind ei mõisteta või ei kuulata;
-mõne pereliikmega suhtlemine on ärritav;
rahuldust pakkuv suhe mõne pereliikmega puudub;
paarisuhtes on distants või probleem(id), mis ei lahene;
lapse või noore käitumine tekitab muret;
pere on muutuste keskel (näiteks lahutus, uue pereliikme sünd või kaotus)
ja palju muud.
Pereteraapia sobib kõigile, kes soovivad oma suhteid ja peresisest kontakti mõista ning parandada – isegi siis, kui kriisi veel ei ole.
Pereteraapiasse võib tulla üksi, paarina või kogu perega – sõltuvalt probleemist ning sellest, mis on hetkel sobivaim.
Kõige tõhusam on kui teraapias osalevad pereliikmed või lähedased, keda probleem või mure otseselt puudutab, sest suhted ja olukorrad muutuvad kõige tõhusamalt siis kui seda uurida koos mõjutatud osapooltega.
Laste teemade puhul on üldjuhul vajalik, et kohtumisel osaleksid nii laps kui vanemad.
Kui tuled alguses üksi, on see täiesti okei – mõnikord ongi vaja esmalt enda mõtteid ja tundeid selgemaks saada. Koos saame seejärel arutada, kas ja kuidas võiks teised lähedased inimesi järk-järgult kaasata, et muutused oleksid püsivamad ja toetavamad.
Pereteraapia õpilane on II astme perekonnapsühhoteraapia pädevuskoolituse väljaõppes tudeeriv inimene, kes omandab teoreetilisi ning praktilisi teadmisi perekonnapsühhoteraapiast. Pereteraapia õpilane võib enda teadmisi peredega töös praktiseerida nimetades enda pakutavat teenust pereteraapia praktikaks.
Miks just proovida uurida oma suhteid pereteraapia õpilase juures?
Kui kahtled, kas tulla pereteraapia õpilase vastuvõtule, siis võid mõelda sellele, et pereteraapia õpilase juurde tulles saad kvaliteetse ja hooliva toe soodsamalt, turvalises juhendatud keskkonnas.
Õppeprotsessis olles ollakse üldjuhul väga motiveeritud, uudishimulikud ja põhjalikud ning süvenetakse igasse kohtumisse ülima põhjalikkusega ning otsitakse aktiivselt sobivaid meetodeid ning peegeldatakse pidevalt enda tööd. Sageli on õpilastel värske ja avatud pilk, mis aitab näha olukorda uuel moel.
Õpilased töötavad pereterapeudi kaugjuhendamisel. See tähendab, et teraapiaprotsess on pidevalt professionaalselt toetatud.
Kuigi pereteraapia on alati partnerlussuhe terapeudi ja pereliikmete vahel, siis ma usun, et õppimise faasis olemine loob teraapiasse veelgi erilisema partnerluse ja avatud õhkkonna – toimub täielik perega koos uurimine ja mõtestamine. Teiste pereteraapia õpilaste kliendid on öelnud, et see teeb teraapia veelgi soojemaks ja päriselu lähedasemaks.